lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8.august 1220 Taanlaste ja sakslaste kemplemisest jäi kõrvale Läänemaa ning seda otsustas ära kasutada Rootsi kuningas Johan I Sverkersson. Tema huvi Läänemere idarahvaste ristimise vastu oli suur ja nüüd võetigi ette ka ristisõda eestlaste vastu. 1220. aasta kevadsuvel maabus kuningas koos oma hertsogitega (jarlid) Lihula linnuse all. Koheselt alustati ristimise ja kirikute ehitusega. Sakslased polnud küll rahul rootslaste tegevusega, kuid vaenuvõitlust nende vastu siiski ei alustatud.
– Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 13 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 428. 14 Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Kirjutanud Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre... [jt.]; tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg; peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 24. 3 vabadussõjalisi siis nii palju? Tuleb nõustuda arvamustega, et rahvas ja ilmselt ka Riigikogu oli väsinud sisepoliitilisest kemplemisest ning vabadussõjalaste vastane propaganda ja nende endi agressiivne suhtumine panid rahva riigipööret kergendusena võtma. 15 See on aga ideaalne näide sellest, kuidas inimesed tõepoolest vajasid tugevat keskvõimu, kes vähemalt näiliselt korra majja lööks. Arvatakse et Päts esindas selgelt teistsugust joont kui võimule pürgivad vabadussõjalased Tegelikult asus Põllumeestekogu 1933.aasta valimistel, kui hääletamisel
annaabi.ee 
