Mulle meeldis, et raamatu peatükid olid kõik omavahel seotud - sama talu, sama küla ning rehepeks. Ainsana muutusid aeg ja tegelased. Vanad surid ja uued põlvkonnad tulid peale. Aurumasin oli koguaeg sama, kuid ka tema väsis ja vananes koos teistega. Raamatu alguses toodi ta alles külla, ta oli uus ja uhke. Raamatu lõppedes oli temast saanud roostes rauk, kes lihtsalt vedelema jäi. Teoses leidsin ka sarnasusi „Tõe ja õigusega“. Mõlemas teoses oli tegu kahe talu omavahelise kemplemisega (Taaveti ja Pauli soov üksteist üle trumbata) ning ka võitlus maaga (selles teoses oli vaenlaseks savi). Raamatus oli ka naljakaid sõnamänge, näiteks „Taavet laskis paar aastat tagasi ühe jutuka sulase, Kirepi poisi, pikema jututa lahti ja maksis talle kahe nädala palga ette“ (lk 43).
Mulle meeldis, et raamatu peatükid olid kõik omavahel seotud - sama talu, sama küla ning rehepeks. Ainsana muutusid aeg ja tegelased. Vanad surid ja uued põlvkonnad tulid peale. Aurumasin oli koguaeg sama, kuid ka tema väsis ja vananes koos teistega. Raamatu alguses toodi ta alles külla, ta oli uus ja uhke. Raamatu lõppedes oli temast saanud roostes rauk, kes lihtsalt vedelema jäi. Teoses leidsin ka sarnasusi „Tõe ja õigusega“. Mõlemas teoses oli tegu kahe talu omavahelise kemplemisega (Taaveti ja Pauli soov üksteist üle trumbata) ning ka võitlus maaga (selles teoses oli vaenlaseks savi). Raamatus oli ka naljakaid sõnamänge, näiteks „Taavet laskis paar aastat tagasi ühe jutuka sulase, Kirepi poisi, pikema jututa lahti ja maksis talle kahe nädala palga ette“ (lk 43).
annaabi.ee 
