Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused. 1. Numbriline taksonoomia – põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel.Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi 2) Kemotaksonoomia – meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia – põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. 2. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja
mikroobide kogum. Taksonoomia meetodid: 1) Numbriline taksonoomia põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel. Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi abil. Arvutatakse välja koefitsient. Kui on sarnasus 95%, siis suurema tõenäosusega on tegu ühe ja sama liigiga. Saadakse uuritava ja etalontüve vahel sarnane protsent. 2) Kemotaksonoomia meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval
mikroobide kogum. Taksonoomia meetodid: 1) Numbriline taksonoomia põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel. Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi abil. Arvutatakse välja koefitsient. Kui on sarnasus 95%, siis suurema tõenäosusega on tegu ühe ja sama liigiga. Saadakse uuritava ja etalontüve vahel sarnane protsent. 2) Kemotaksonoomia meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval
annaabi.ee 
