rakku transportimiseks mitte aktiivtransporti, vaid vahendatud difusiooni, nagu pärmidki. See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane. Selts: Caulobacterales Perekonnad: Caulobacter, Asticcacaulis · Caulobacteri rakul on jätke, mis koosneb membraanist ja rakukestase ning millel on kinnitusplaat. Selle kaudu kinnituvad tahkele pinnale. Jätked on pikemad (kuni 10 rakupikkust), kui keskkonnas on vähe toitaineid. Rakud on kemoorganoheterotroofid. Neid isoleeritakse puhtast mere- ja mageveest, aga ka mullast. Nad kinnituvad teistele bakteritele, vetikatele jt mikroorganismidele ja saavad seega omastada toitaineid, mida eritavad teised rakud. · Caulobacteri raku jagunemisel moodustuvad erisugused rakud: üks liikuv, viburiga rakk ja teine liikumatu kinnitusjätkega rakk. Selts Rhizobiales · Seltsi kuulub 10 sugukonda, millel on väga erinevad fenotüübid.
soodsatel tingimustel võimeline elutegevust taastama). Liiga vähese soolsuse korral vesi tungib rakku, rakk läheb lõhki. Halofiilid vajavad kõrget soolade sisaldust keskkonnas Bakterite toitumistüübid - Fütoplankteritel 1 valdav toitumistüüp- fotoautotroofid (osal lisaks heterotroofia valmis orgaanilise aine omastamine või fagotroofia võime omastada tahket toitu) Zooplankteritel 1 toitumistüüp- kemoorganoheterotroofid Fotosüntees (algained ja tulemus) - süsihappegaasist ja veest sünteesitakse päikesevalguse abil glükoos ja hapnik Purpur- ja väävlibakterid - elavad mikroaerofiilses tsoonis, kus aeroobne ja anaeroobne tsoon kokku puutuvad. Kasutavad elektroni doonoriks H2S, H2 või orgaanilisi aineid. Anoksügeenne fotosüntees (hapnikuta tsoonis), Pigmendid: bakteriklorofüll, karotinoidid Elutsoonid hapniku kontsentratsiooni alusel - Aeroobne tsoon (hapniku kontsentratsioon on