• Välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. • Produktiivsuse tõstmine. • Mingi liigi või koosluse kaitse. Enamasti on siiski eesmärgiks: – Ökoloogilise seisundi ja rekreatiivsete võimaluste parandamine. – Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine. Tehnilisteks meetoditeks veekogutaastamisel on: • 1. Aeratsiooni meetodid • 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon • 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ • 4. Algitsiidid ja herbitsiidid • 5. Setete eemaldamine ja katmine • 6. Veekogu sängi kujundamine • 7. Hüdroloogilised meetodid Veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja valgalale looduslähedatse tingimuste taastamine. Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel on lähenemine erinev: Ei mingit tegevust. Lihtsalt
● Veekogu korrastamine (ka saneerimine) on protsess, mille käigus muudetakse veekogu ja sellega piirnevate alade välisilmet, kuid kus veekogu enda ökoloogiline seisund oluliselt ei muutu. ● Regulaarse korrastamise puhul võib kasutada ka mõistet hooldamine ja see on hädavajalik näiteks poollooduslike koosluste säilitamisel. Tehnilistest meetoditest 1. Aeratsiooni meetodid 2. Toiteainete keemiline setitamine ja kemomanipulatsioon 3. Kompleksmeetodid RIPLOX, PHOSLOCKÒ, BENTOPHOSÒ 4. Algitsiidid ja herbitsiidid 5. Setete eemaldamine ja katmine 6. Veekogu sängi kujundamine 7. Hüdroloogilised meetodid Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha! Veekogude seisundi parandamise meetodid ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up") ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust.
annaabi.ee 
