vastupäeva. Sel juhul liigub rakk ühes suunas 30 m edasi (see on ligikaudu 10 rakupikkust), millele järgneb viburite pöörlemine päripäeva (0,1 sekundit), kus rakk tõmbleb ühe koha peal (ingl. k. "tumbling"), kuna iga vibur lükkab rakku erinevas suunas. Tõmblemise tulemusena muutub raku ujumissuund ligikaudu 60 kraadi. Seega on raku liikumise trajektoor sik-sakiline. Kui rakkude kasvukeskkonda satub näiteks keemiline ühend, mis toimib kemoatraktandina, ujuvad bakterirakud selle kontsentratsioonigradiendi suunas. Ühesuunalise liikumise teeb võimalikuks CCW perioodide pikenemine viburite CW suunas pöörlemise blokeerimise arvelt. Signaalse transduktsiooni rajad, mis kontrollivad bakterite kemotaksist Enterobakteritel on kirjeldatud 3 üksteisest sõltumatut signaalse transduktsiooni rada ja spetsiifilist kemosensorit: 3) metüülirühma aktsepteerivad (methyl-accepting) kemotaksise valgud e. MCP valgud;
Sel juhul liigub rakk ühes suunas 30 µm edasi (see on ligikaudu 10 rakupikkust), millele järgneb viburite pöörlemine päripäeva (0,1 sekundit), kus rakk tõmbleb ühe koha peal (ingl. k. "tumbling"), kuna iga vibur lükkab rakku erinevas suunas. Tõmblemise tulemusena muutub raku ujumissuund ligikaudu 60°. Seega on raku liikumise trajektoor sik-sakiline. Kui rakkude kasvukeskkonda satub näiteks keemiline ühend, mis toimib kemoatraktandina, ujuvad bakterirakud selle kontsentratsioonigradiendi suunas. Ühesuunalise liikumise teeb võimalikuks CCW perioodide pikenemine viburite CW suunas pöörlemise blokeerimise arvelt. Signaalse transduktsiooni rajad, mis kontrollivad bakterite kemotaksist Enterobakteritel on kirjeldatud 3 üksteisest sõltumatut signaalse transduktsiooni rada ja spetsiifilist kemosensorit: 1) metüülirühma aktsepteerivad (methyl-accepting) kemotaksise valgud e. MCP valgud;