toimepanemises, sest ta on seda vaid siis, kui puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja on tuvastatud, et isik selle teo toimepanemisel oli süüvõimeline ja süüdiv. Seetõttu on isiku süüdioleku tuvastamiseks vaja arvestada nii karistusseadustiku üldosa kui ka eriosa sätteid. Seejuures ei piisa nii mõnegi süüteo analüüsimisel üksnes karistusseadustiku sätetest, vaid arvestada tuleb (olenevalt süüteost) ka mitmeid teisi seadusi (näiteks relvaseadust, kemikaaliseadust, liiklusseadust jne), mis sisustavad karistusseaduse blanketseid mõisteid ja koosseise. Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nimetatakse süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki (peatükid 8.–24.) vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud
omastamise eesmärgist tuleneb kuriteo subjektiivne tunnus, s.o kavatsetus või otsene tahtlus. 105 Õiguse alused Isiku süüdioleku tuvastamiseks vaja arvestada nii karistusseadustiku üld- kui ka eriosa sätteid. Tihti ei piisa süüteo analüüsimisel üksnes karistusseadustiku sätetest, vaid arvestada tuleb (olenevalt süüteost) ka mitmeid teisi seadusi (nt relvaseadust, kemikaaliseadust, liiklusseadust jne). Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nim süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. Isikuvastased süüteod sätestavad karistuse eluvastaste süütegude (tapmine, mõrv), tervisevastaste süütegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased
annaabi.ee 
