meetmeid, mille tulemusena väheneb kokkupuude inimese või keskkonnaga. Euroopa Liidu (EL) kemikaalipoliitika kohaselt tuleb tagada kõrgetasemelise tervise ja keskkonna kaitse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele ( Amsterdami leping), võttes aluseks ettevaatusprintsiibi. Kemikaalide valdkond on üks nendest valdkondadest, mis on suhteliselt üksikasjalikult reguleeritud EL tasemel, seepärast lähtume oma tegevuses EL kemikaalipoliitikast, arvestades vajadusel Eesti iseärasusi. Ohtlikud plassmassid meie ümber, mis kahjustavad meie tervist. Polüvinüülkloriid (PVC) on plastik, millest tehakse kandikuid, kilet, purgikaane tihendeid jne. PVC on madala termilise stabiilsusega ja selle lagunemisel (umbes 70°C juures) eraldub tervisele ohtlik soolhape (HCl). PVC sisaldab ka plastiku pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi. PVC tootmisprotsessis vabaneb ka
1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine; 3) katlamaja üleviimine taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamine; 4) päikeseenergial, tuuleenergial või soojuspumbal põhineva elektritootmise või küttesüsteemi rajamine. 14.EL kemikaalipoliitika (REACH) eesmärgid ja peamised erinevused varasemast kemikaalipoliitikast 2006. aasta lõpus võeti vastu ning alates 1. juunist 2007 jõustus Euroopa Uus Kemikaalipoliitika REACH (Registration, Evaluation and Authorisation of Chemicals) ehk Kemikaalide Registreerimine, Hindamine ja Autoriseerimine. REACHi eesmärgiks on ühtlustada registreerimise nõudeid olemasolevate ja uutele kemikaalide vahel ning seeläbi tagada kemikaalide ohutu kasutus ning ohutus nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. REACH määruse põhieesmärgid on:
annaabi.ee 
