Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC. Rannikul ja madalikel sajab 550 600 mm, kõrgustikel 700 850 mm aastas. (31 lk 13, 14) Lätis on muldadest kõige rohkem kamar- leet- ja soomuldi, kuid vähem leede- ja viljakamaid kamarkarbonaatmuldi. (31 lk 14)
mineraalvee allikad (Kase et al 2004: 186213). Vunki järgi oli merelinn Pärnu 19. sajandi algul, kui Läänemere ääres avastati Suurbri- tannia eeskujul üha uusi merevees kümblemise kohti, Vene impeeriumi militaarobjekt koos sellest tulenevate kitsendustega. Samal ajal olid just Napoleoni sõdade järgselt tervist parandavad kõrgemad ohvitserid püsivateks külastajateks kohalike mõisnike rajatud esimestele puhkekohtadele Riia rannas Kemeris ja Dubultis (Jurmala) (Vunk 2004: 7). 15. juulil 1835. aastal kustutati uute tulirelvade vastu oma muldkindlustuste suhteliselt väikese pindala tõttu üha kaitsetumaks jääv Pärnu Vene sõjaministri käsk- kirjaga (Vene... 1835) impeeriumi kindluslinnade nimekirjast ja linnale anti üle kogu kindlustuste vöönd koos selle juurde kuuluvate hoonetega (Schlossman 1939). See lubas Balti-Saksa arstil, Abraham Hunniusel, alustada esimeste mudavannidega kõigepealt
annaabi.ee 
