keha lõpptemperatuur ja t keha algtemperatuur. Kuidas on saadud absoluutse temperatuuri skaala? Füüsikas kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn absoluutse temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848 a lord Kelvin. Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. Absoluutne nulltemperatuu, so madalaim temperatuur, millega võrdset või madalamat pole võimalik saavutada. Selle temperatuurile Celsiuse skaalas vastab -273,15 .Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nim kelviniks(K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotuse väärtus 1K=1C T=t+273,15 e t=T-273,15 Bolzmani konstandi füüsikaline mõte. Boltzmanni konstant k= 1,38 10 . Näitab , kui palju suureneb molekuli kineetiline energia gaasi temperatuuri tõusul 1K võrra. Absoluutse temperatuuri skaala kui molekuli keskmine kineetilise kiiruse mõõt Gaasi molekulide kaootilise liikumise keskmine kineetiline energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga
Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Sellise temperatuuri ühikut nimetatakse kelviniks (tähis K) ning see on temperatuuri mõõtühikuks SI-süsteemis. Maailmas oli temperatuuri mõõtmiseks erinevate teadlaste poolt loodud väga erinevate ühiku väärtustega temperatuuri skaalasid, mida oli vaja mõõtetulemustest arusaamiseks pidevalt teisendada. Selle probleemi lahendamiseks ja temperatuuri mõõtmise ühtlustamiseks loodi 1927. aastal esimene Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala mille aluseks võeti Celsiuse skaala
-100 kraadi. Aastal 1745 keeras Karl Linne selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadi. Sellise skaalaga termomeetrist sai enim kasutatav termomeeter, sümboliks on °C ning skaala on jagatud Celsiuse kraadideks. Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud sellise valemiga: 1 °C *(9/5) - 32 = 1 °F Kelvini skaala Inglise füüsik William Thomson, keda kutsuti ka lord Kelviniks võttis 1851. aastal kasutusele Kalvini skaalaga ehk absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kalvini kraadist sai ka SI- süsteemi temperatuuri mõõtühik kelvin, sümboliks on K. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega. 1 K = 1 °C. Rankine'i skaala
1 °F = 5/9 °C Füüsikateaduses kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn. absoluutset temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848.a. lord Kelvin . Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. absoluutne nulltemperatuur, so. madalaim võimalik temperatuur, millega võrdset või madalamat pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Sellele temperatuurile Celsiuse skaalas vastab 273,15 °C. Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nimetatakse kelviniks (K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotise väärtus 1K = 1°C. T = t + 273,15 °C ehk t = T - 273,15 °C tF = 32 °F + 9/5 t . Siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb.
ole kooskõlas valemi (5.1) abil defineeritava energeetilise temperatuuriskaalaga. Sellest puudusest on vaba ideaalse gaasi termomeeter, kus termomeetriliseks kehaks on anumasse suletud ideaalne gaas, temperatuuriliseks parameetriks gaasi rõhk. Reeperpunktid valitakse Celsiuse eeskujul, kuid ette antakse vaid temperatuuride vahe reeperpunktides, mis võetakse võrdseks 100 ühikuga. Ühikut nimetatakse kelviniks , tähis K. Rõhu ja temperatuuri vaheline sõltuvus valitakse võrdelisena, et saada kooskõla valemiga (5.1): T =c p . (5.3) 13 Ideaalse gaasi termomeetril põhinevat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutse temperatuuri skaalaks e. Kelvini (W. Thomson (lord Kelvin), 1824-1907, Inglismaa)
annaabi.ee 
