kelmiromaani lähedust tolleaegse rahvakirjandusega. Kelmiromaani võib vaadata isegi rüütliromaani paroodiana, sest kui rüütel on kõrgest soost ja käitub kui kangelane, on kelmiromaani „kangelane“ ühiskonna põhjakihis, kus ta sõltub maistest teguritest. Kelmiromaani peategelane on tihti vaesest perest, tundnud häda ja viletsust, mis teda käituma ja tegutsema ajendavad. Mõnedes teostes läheb peategelane halvale teele, muutub kelmiks, aga mõnedes kelmiromaanides ei selgugi tema lõplik saatus. Kelmiromaan näib endas peitvat irooniat rüütliromaanide ebareaalse idealismi suhtes. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest. Ta kujutab ka enamasti ajaloolist kaasaega. Kelmiromaanist saab alguse kaasajaromaan. 17. Cervantes ja “Don Quijote” Cervantes Miguel de Cercantes Saavedra oli hispaania kirjanik. Ta oli paavsti kardinali sekretär, kust läks üle mereväkke. 1571. aastal Lepanto lahingus halvas ta oma vasaku käe.
Satiir võib sisaldada kelmiromaanis ühiskonna väärnähtuste tugevat kriitikat, mis leidis kiriku pahameele. Kelmiromaan on I romaanitüüp, mis realistlikus vormis peegeldab kriitiliselt ühiskonnaelu. Satiiri vahend on naturalistlik grotesk rõhutatult inetud ja võikad detailid peavad meenutama inimese kehalisi piire. Kelmiromaani arengu algul oli lõbus naer hoolimata äpardustest, aga hiljem kibe ja sarkastiline. Kuulsates kelmiromaanides on aimatav filosoofiline sümboolika. Kelmiromaanikirjanik Alemàni on suutnud inimese lõhestunud, enesekahtlustest vaevatud teadvust peegeldada renessansi kriisis. 17.saj hispaania kelmiromaanide taotlus oli lugejat haarata värvikate olupiltidega ja peategelase võimalikult kireva seiklusega tekib olustikuline seiklusromaan, mis oli populaarne ka veel 18.saj. Euroopa I kelmiromaan ,,Tormese Lazarillo elukäik" ilmus anonüümselt. Sellele omased peen iroonia ja kunstiline