tõttu ühest keskkonnast teise Keemiliselt seotud vesi-ei ole taimedele omastatav Füüsikaliselt seotud vesi-näiteks kilevesi. Taimedele raskesti omastatav Maksimaalne hügroskoopsus-väljendab mullaosakestel tugevasti seotud vee hulka, see on liikumatu, taimedele omastamatu ega osale aktiivselt mullaprotsessides Närbumisniiskus-on mulla veesisaldus, mille puhul taim ei suuda mullast vett omastada.Kui muld on sellises seisundis, siis taim närbub Kilevesi-ehk kelmevesi on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul Vaba vesi- Gravitatsioonivesi-ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi Kapillaarvesi-pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel. Leidub kapillaarvöös
Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav. Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta
annaabi.ee 
