1660. aastal valmis esialgne värvimata altarisein, algselt altariseina kuulunud maal "Püha õhtu-söömaaeg" on praegu käärkambri seinal, uus maal altariseinal "Kristus Õlimäel" on pärit 19. sajandist. 1680. aastal lisati altariseinale Acermani poolt puidust skulptuurid. 1938 - 1939 teostati kiriku, altari ja kantsli põhjalik remont ja värviti need väljastpoolt. 1975. aastal värviti ära ka sisemine pool. 1842-1845 aastatel kirikuhoonet pikendati kellatornini ja võlviti, vanast kirikust jäi alles praegune käärkamber. Vana torn lammutati ja ehitati uus. 1933 valmistati kiriku torn Vabadussõja monument. Neli aastat peale seda, alustas esimest korda oma tegevust kirikukoor. 1939. aastal 20. augustil tähistati koguduse 600. aastapäeva. Samal päeval toimus kiriku kõrval jõe kaldal Lääne praostkonna vaimulik laulupäevl. Kirikule kingiti kirikutorni sini-must-valge lipulaid, valged altarikatted ja esiuksest altarini ulatuv põrandavaip.
öelnud: inimkonnal on olemas kaks raamatut, kaks kroonikat, kaks testamenti -- ehituskunst ja trükikunst, kivist piibel ja paberist piibel. Muidugi, kui vaadelda mõlemat piiblit, mis sajandeis meie ees nii pärani on avatud, siis on lubatud ka taga kahetseda graniitkirja vaieldamatut majesteetlikkuse hiigla-alfabeete, nagu seda on sammaskäigud, püloonid ja obeliskid, inimkäte tehtud mägesid kogu maailmas, mis minevikku elustavad, püramiidist kellatornini, Cheopsi püramiidist * Strassburgi katedraalini *. Neilt kivi-lehekülgedelt tuleb minevikku ikka uuesti üle lugeda. Tuleb vahetpidamata lehitseda arhitektuuri kirjutatud raamatut ja seda imetleda, aga sellepärast ei tule veel eitada suurepärast ehitust, mida nüüd omakorda püstitab trükikunst. sest ei taha me kõnelda. Ja ometi, kui otsida oma mõtetest kuju, mis täielikult kehastaks kogu trükikunsti toodangut tänapäevani, siis oleks see tohutu hoone, mille
annaabi.ee 
