Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba
youtube.com/watch?v=Qgwyiyvz6FI Väga rahulik muusika. Tempo on ühtlane ja sujuv. Aeglasele ja rahulikule liikumisele on tantsus ka teravaid pöördeid. Seda, et tegu armunutega olseks, mina küll aru ei saa. Tša-tša-tša Tšatša ehk tša-tša-tšaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Väljakujunend rumbast ja mambost, lihtsam versioon.Tantsu nimetus pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb tšatša nimetus tempokast Kuuba tantsust guarachast või tšatša sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest tša-tša-tša: https://www.youtube.com/watch?v=xKeUpU446Xg Tempo on rahulik võrreldes liikumisega. Palju vetruvust kehas ja olemas ka teravad elemendid pööretel ja osadel liigutustel. Paso doble
tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu. Cha-cha-cha loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb cha-cha-cha nimi tempokast Kuuba tantsust guarachast või cha-cha-cha sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest. Cha-cha-cha tempo on 28-30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel
annaabi.ee 
