4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). Esimese põlvkonna kirjutusmasinad olid mehhaanilised Teise põlvkonna kirjutusmasinad olid elektromehaanilised masinad. Kolmandasse põlvkonda kuulusid elektroonilised kirjutusmasinad. 5. Kirjelda mehhaanilist kirjutusmasinat. Need masinad on elektromehaaniliste ja elektrooniliste kirjutusmasinate poolt välja tõrjutud. Taanlase Malling-Hanseni (1865) masinal oli realükkur, vahesõrmis ja kellasignaal. Selle perioodi üheks täiuslikumaks kirjutusmasinaks loetakse austerlase Mitterhoferi oma (1864). 1868. aastal konstrueeriti teine kirjutusmasin, millel olid ka numbrid ja kirjamärgid. Selle kirjutusmasina puuduseks oli, et löögid paberile toimusid võlli alt, st kirjutajale nähtamatult. J. B. Hammondi 1880. a . patenteeritud kirjutusmasin, oli tärgikangide asemel eboniidist pähik kirjamärkidega. Nüüdisaegse mehaanilise kirjutusmasina prototüübiks1896
isu jms) Liiga kõrgel +3000m ei suuda piisavalt treenida, liiga madalal -1500 on efekt vähene (minimaalne kohanemine 2 nädalat, ulatuslik 4-6) Merepinnal kustuvad kõrgmäestiku kohanemisjäljed 1-2 nädalaga KOHANEMINE UUE AJAVÖÖNDIGA Bioloogiline kell: 24h rütm kujundab keemilisis, füsioloogilisi ja käitumuslikke protsesse. Kellasignaal genereeritakse keha poolt (aju hüpotaalamuses asuva suprakiasmaatilise tuuma abil) On mõjutatav väliskeskkonna poolt, millest kõige olulisem on ajavööndid (valguse-pimeduse vahekord) Sellest tulenevalt: -kordinatsioon on parim lõunal -füüsiline jõud parim õhtul -vererõhk hommikuti kõrgeim, eriti esmaspäeval Uni: une määr mõjutab inimese füüsilist tervist, emotsionaalset heaolu, mentaalset suutlikkust, tootlikkust,
annaabi.ee 
