Giovanni di Somone juhtimisel. Võib-olla arvati, et kui torn pole siiani ümber kukkunud, püsib ta ka edaspidi . Lootes vähendada torni kaldumise ohtu ja parandada välimust, ehitati nüüd iga galerii põrand rõhtsalt, arvestamata kallet. Nii pole torn tänapäeval mitte üksnes kaldu, vaid ka kõveralt ehitatud. Giovanni sai valmis viienda ja kuuenda galerii, aga ehitust lõpetada tal ei õnnestunud. Seda tegi 90 astat hiljem Tommaso di Andrea, kelle 1350. aastal valminud kellaruumi karniis on 54,5 meetri kõrgusel maapinnast. Nii kulus kokku 176 aastat, enne kui pisalased said 3 pidutseda suurel pühal kellatorni sisseõnnistamise päeval. Ja tõesti, nagu aeg on näidanud, oli pidutsemiseks põhjust. Pärast valmimist ja kellade ülesriputamist jätkas torn kaldumist, on seda teinud nüüd juba seitse sajandit-ja püsib veel ikka kõigi ennustuste kiuste
poolinimene, armastas kirikut ta ilu, kuju ja ta suurepärase terviku harmoonia pärast; teine aga, õpetatud, ja kirglik fantast, armastas teda ta tähenduse, temaga seotud legendi, ta mõtte pärast, fassaadi skulptuurides kätketud sümboolika pärast (nagu vana pärgamendi uue teksti all vana algtekst peitub), ühesõnaga, mõistatuse pärast, mis Jumalaema kirik inimese vaimule igaveseks mõistatada on andnud. Ka on teada, et ülemdiakon Greve'i platsi pool asuva kellaruumi kõrvale endale sisse seadis väikese, salajase kambri, kuhu keegi, isegi mitte piiskop ilma tema loata sisse ei olevat pääsenud. Selle kongi peaaegu torni tipu hakipesade lähedale oli endale ehitada lasknud piiskop Hugo de Besancon2, kes siin omal ajal nõiakunstidega tegeles. Mis ses kongis õieti oli, seda ei teadnud keegi, kuid vahel öösiti nähti Terraini kaldalt torni taga olevast luugiaugukesest imelikku punast valgust, mis kindlate lühikeste vaheaegade järel 8 7