Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen Campen 1596-1687 – Amsterdami raekoda(praegune kuninga loss) Prantsusmaa – baroki ajastu oli Prantsusmaa hiilgeajastu, valitses klassitsistlik alatoon varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse,
Perioodi, juhtivateks ehitusmeistriteks tõusid J. Lemercier ( 1585-1654 ) ja F. Mansart ( 1598-1666 ). Lemercier`ile kui õukonnaarhitektile usaldati kõigepealt Louvre`i ehituse jätkamine, mida ta tegi küll juba olemasolevate kavandite ( P. Lescot ) järgi, jättes õuefassaadide liigenduse renessaslikuks. Uuendusena tõi Lemercier aga sisse läänefassaadi keskrisaliidi, mille ta lahendab ümardatud katusega kaetud tornina. Selle, nn. Kellapaviljoni topeltfrontoon ja keskriseliidi rõhutatud vertikaalsus annavadki märku barokkmotiivide sissetungist prantsuse arhitektuuri. Lemercier ehitatud Sorbonne`i kirik ( 1635-56 ) oli Prantsusmaal esimene suur kuppelkirik. Arhitekt võttis küll eeskujuks Maderna ehitatud Santa Susanna, jäädes viimasest aga märksa rangemaks. Varabaroki silmapaistvamat meistrit F. Mansart`i tuntakse eeskätt tema proffaanehituste järgi
annaabi.ee 
