Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse omadustele nimetatakse taksiseks. Taim saab liigutada üksikuid organeid kasvuliikumise abil, osmootse jm liikumise abil. Need liikumised jagatakse: 1. tropism liikumise sõltumine välisärritaja suunast (lehed pöörduvad valguse poole) 2. nastia liikumine välisärritaja suunast sõltumatu (vesiroos avab õied kellajaliselt 10-17) 3. autonoomne välisärritajast sõltumatu liikumine (varre väändumine - luuderohi ) Meeleelundid eristavad suunda raskusväljas juure- ja varretippudega (kasv üles või alla, horisontaalselt). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed). Rakkude vaheline suhtlemine plasmodesmide kaudu. Taimedele on iseloomulik: 1. embrüo hulkrakne loode 2. kutiikula keha kattev lipiidne kiht 3
3. kuid kõike seda võib teha siis, kui autoriõiguse omaja ei ole teinud selget klauslit, et ta on sellise reprodutseerimise õiguse endale jätnud; 4. märkida tuleb järgmised rekvisiidid: autori nimi (kui see on teosel näidatud); teose pealkiri (nimetus); teose avaldamise allikas.17 Riigikohus 02.03.2005 otsuses nr 3-2-1-167-04, Eesti Autorite Ühing vs Eesti Päevalehe AS on täheldanud, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellajaliselt ööpäeva ehk 24 tunniga ja eelmise ajalehe ilmumisega ning päevasündmuseks võib olla näiteks ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. Autor nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et ühe või teise sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääks ajalehe väljaandja otsustada.18 · Kirjandus- ja kunstiteoste reprodutseerimine ja üldsusele edastamine päevasündmuste kajastamisel