Seega peab olema kusagil koht, kus kuupäev muutub kus planeedil päev algab. Rahvusvaheline kuupäevajoon (ingl International Date Line, IDL) on kujuteldav joon Vaikses ookeanis, mis jookseb põhjapoolusest lõunapooluseni 180 kraadi Greenwichi meridiaanist. Kui rahvusvahelist kuupäevajoont ületada idast läände, siis lisandub uus päev ehk kuupäev muutub homseks. Kui läänest itta, siis lahutatakse päev, nii et kuupäev muutub eilseks. Siinjuures tuleb rõhutada, et kellaajas pole vahet kas kell on 14:00 või 06:00, kellaaeg jääb samaks, muutub ainult kuupäev. Kuupäevajoon ei ole sirge, vaid kulgeb siksakis, et see ei läbiks riike, vaid et ühes riigis püsiks ikka sama aeg ja päev. Kõige suurem siksak on Kiribati juures, kuna alguses jooksis see joon läbi riigi, kuid 1995. aastal otsustati nihutada joont nii, et nüüd on riigis üks aeg. Seetõttu on näiteks samal laiuskraadil asuvate Kiribati ja Hawaii ajavahe 1 tund.
tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Koma, punkt, koolon, semikoolon, küsimärk ja hüüumärk järgnevad sõnale (või numbrile) ilma tühikuta ja nendele järgneb tühik. Näiteid: Miks Jüri Tamm puudus? Jüri Tamm puudus, kuna oli haige. Jüri Tamm puudus: ta oli haige. Jüri puudus 3. novembril 2014. aastal. Punktile ei eelne ega järgne tühikut araabia numbritega kirjutatud kuupäevas, kellaajas ega klassinumbri ja tähe vahel. Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis. Osalausete vahel olevat mõttekriipsu ümbritsevad üldjuhul mõlemalt poolt tühikud. Näiteid: Jüri Tamm puudub – ta on haige. Kui mõttekriips asendab sõna „kuni“, siis tema ette ega järele üldjuhul tühikut ei panda. Näiteid: Jüri Tamm puudub 1.–3. aprillini 2013. Kauplus on lahti E–R 9–17.
annaabi.ee 
