Veosport (koerterakenditega) Esimeseks kelgukoerte spordivõistluseks võib tõenäoliselt pidada 1908.a Alaskal NomeKennel Club'i poolt korraldatud All Alaska Sweepstakes nime kandvat võistlust. Distantsi pikkuseks oli408 miili ehk ligi 660 km. Aasta hiljem osalesid All Alaska Sweepstakes võistlusel William Goosak'I poolt Siberist toodud esimesed siberi huskyd. Goosak'i huskyrakend oli edukas, ning saavutas kolmanda koha.Kui algusaegadel harrastati kelgukoertega vaid kelguvedu, siis tänapäeval on kelgukoertegaharrastatavaid spordialasid hoopis rohkem. Kelgukoertega harrastatavad spordialad ja nendel spordialadel korraldatavad võistlused jagunevad vastavalt sellele, kas tegemist on talvel ja lumel toimuvate võistlustega või kevadel ja sügisel toimuvate lumeta alade ehk dryland võistlustega: talvised spordialad: dryland e. lumeta spordialad: kelguvedu koerakross e. Canicross
ja vahtis neid. Siis ep see Vargamäe Indrek õieti tundiski, kui hea on lumeveo töösoojus, kui on seljas surnud peene puusepa, peaaegu saksa tisleri kuub ja peas tema mütsilott. Alguses oli nõnda, et kui üks vedas kelku eest, siis teine lükkas takka, või kui üks lükkas juba takka, siis teine läks vedama eest, aga varsti said Indrek ja Molli aru, et see pole kuigi mugav, et see pole see õige kelguvedu lumekoormaga. Lumekelku peab vedama ikka nõnda, et kui üks tõmbab naerdes eest, kui ta sikutab peaaegu kõigest jõust, siis peab teine minema ja aitama tal sikutada, et teisel poleks tarvis kõigest jõust tõmmata. Ja kui ta lükkab takka, kui ta trügib, nii et aina ägiseb, pugiseb, kiljub ja kõkutab, siis peab teine aitama trügida ja kõkutada, sest kaks on ikkagi kaks, mitte üks. Seda teadis ümmarik Molli, sest tema oli lumeveos palju vilunum kui
annaabi.ee 
