1927. a. Purunes väravatorn maalihkes. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930.aastatel. KLOOSTRI ARHITEKTUUR Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Ainult lõunatiib langes täisnurksest kavatisest välja, kuna see oli tarvis siduda juba varem valminud arvatava kabeliga. Ka ei olnud klooster rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Hooneteploki põhjatiivas asub võlvitud keldritele ehitatud kirik. Kiriku välisvaade on lihtne ja range. Kõrgel paiknevad avarad aknad lõikuvad sügavate nissidena massiivsesse seina ja loovad fassaadile rahuliku ning julge rütmi. (lk 82 kiriku sisevaade läänest, 81 vaade kirikule lõunast). Põhjatiiva idaosa keldrikorrusele rajati krüptkabel (lk 80 krüpt kiriku idavõlvi all). Idatiivas (lk 78 vaade kloostrile idast) asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel
Tänavapindade suhteline tõstmine on kaasa toonud olulise niiskusrežiimi muutuse puitelamutele. Tänava poolt on sokkel üha sügavamalt „vajunud“ pinnasesse, kohati soklid praktiliselt puuduvad; keldrite aknad on suletud või kinni müüritud, vt. Joonis 2.46. Joonis 2.46 Tänavapind ulatub üle keldri akna ülemise serva ja veelaua. 67 Algselt tagasid need nii loomuliku valguse juurdepääsu kui ka õhutamise keldritele. Asfaltbetoonist kõnniteed elamute ääres on „ideaalseks“ peegelpinnaks, et katustelt allavoolav vesi pritsiks elamu seinte vastu, hoides niiskena nii vundamente/sokleid kui ka elamu puittarindeid; tulenevalt tänavapinna tõstmisest tõuseb pidevalt ka pritsimise horisont, kahjustades eelkõige fassaadilaudist, samas ka hoone kandekonstruktsioone. Kuna kõikide puitelamute juurde kuuluvad hoovid on aja jooksul jäänud oluliselt allapoole
annaabi.ee 
