sekretär tema ajal oli 1950-1953 V. Kossov - see mees, kes ka Moskva poolt valmistas ette 1950. aasta märtsipleenumit, oli KK instruktor ja kui see lahendus oli saabunud, siis tal tuli ka tulla kohapeale seda nn uut kursse ellu viima - üsna tavaline praktika NSV Liidu valitsemise juures, instruktori institutsioon loodi sõja järel ja tema käes oli päris oluline võim ja need kohalikud tegelased, 1953-1964 L.Lentsmann, 1964-1970 A. Vader, 1971-1982 Lebedev. Meeskond: Kelberg, Laosson - need kaks meest olid Käbini jaoks olulised just 1950. alguses, aitasid Karotamme mahavõtmist organiseerida ja uur poliitikat ellu rakendada - seotud ühiskonna vaimuelu ümberkorraldamise ja represseerimisega, eriti Kelberg - 1953. aastast olid need mehed suure võimu juurest kõrvale tõrjutud. Kui Kelberg oli praktika, siis Laosson põhjendas teoreetiliselt, miks on vaja laamendada ja natsionalistide pesa laiali peksta, Otto
Nigol Andresen eemaldati valitsusest ning vangistati mitmeks aastaks. Hans Kruus juhtis teadus valdkonda. 1950ndatel Hans Kruus oli ühiskonnast isoleeritud, tal jäi ainult üks amet ENSV teadusakadeemia korrespodent. Hans Kruus isegi kirjutas kirja Stalinile, kus ta selgitas, et ta pole riigireetur, kuid sellest polnud kasu. I. Käbin ja tema meeskond: 1950-1978- Ivan Käbin.- 2. sekretär 1950-1953 V. Kossov/1953-1964 L. Lentsmann/1964-1970 A. Vader/1971-1982 K. Lebedev. Meeskond: A. Kelberg, M. Laosson, O. Marimaa, A. Müürisepp, E. Tõnurist, A. Green, V. Väljas. Peale Stalini surma lõppes 2. sekretäri saatmine Moskvast, hakati valima teiseks sekretäriks kohalike partei liikmetest. Alates aastast 1971 alustati 2. sekretäri saatmist Moskvast. Eesti oli ainus liiduvabariik, mis suutis hoida kohaliku 2. sekretäri kuni 70ndateni. Ivan Käbin sai hästi läbi Nikita Hrustsoviga. 1955, N. Hrustsov külastas Eestit põllumajanduse teemal (Mitte avalik üritus). E. Tõnurist, A.
annaabi.ee 
