KULTUURI- JA HARIDUSELU *Eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. dets. 1919 tugev rahvusülikool. *1928 esietendus esimene eestikeelne ooper ,,Vikerlased". *Tegutses Eesti Kultuurkapital. *Toimusid edasi üldlaulupeod ja -tantsupeod. *Esile kerkis suur hulk haritlasi, kes jõudsid küpsesse loomeikka 30ndatel. *Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare. *Tulemuslikud spordis 1936a. SuveOM Berliinis väga edukad MAJANDUS *Vabadussõja järel majandus halvas seisus. *20ndate aastate kekspaigaks majandus Otto Strandmanni poolt ümber korraldatud *1928. aastal võeti markade asemel rahaühikuks EEK. *Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia. Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses
Maa asukoht on mänginud Ungari ajaloos tähtsat rolli. Riigi piire on sajandite jooksul seoses teiste rahvaste sissetungiga, vallutuste ja regiooni jagamisega oluliselt muudetud. Samas said ungarlaste eellased madjarite hõimud maa oma käsutusse samuti siia sisse tungides a tollasid elanike välja kihutades. Palju aastaid eksisteeris suur ja võimas Ungari kuningriik, ent ajapikku kaotasid valitsejad oma võimu teiste rahvaste üle ning kahekümnenda sajandi kekspaigaks olid Ungarile jäänud vaid riismed sellest, mida ta kunagi oli omandanud. Kahekümnes sajand oli ungari rahvale eriti rahutu aeg, sest siss tuli inimestel pealt näha oma kodumaa kaotamist ja oldi sunnitud elama kommunistliku korra tingimustes. Kui müürid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel 1989. aastal langema hakkasid, avas Ungari end taas Lääne mõjudele. Tänapäeval valitseb siin parlamentaarne demokraatia ning suhted naaberriikidega on head
Muutused Eesti rahvastiku, elu mõisas ja talus 17. sajandil. Sajandi esimesel veerandil jätkunud sõjad laastasid siinset maad armutult. Kui sõjategevus lõppes, oli Eesti alal pea kolmveerand taludest tühjaks jäänud. Tühjaks jäänud taludesse asus palju võõrast rahvast: peamiselt venelasi, soomlasi ja rootslasi. Paljud saarlased , keda sõda oli samuti vähem puudutanud, asusid nüüd ümber mandrile. Uued elaniku omandasid kiiresti kohaliku keel eja kombeid. Sajandi kekspaigaks oli maarahvas juba täiesti eestikeelne. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400 000 inimest, suurem osa neist olid talupojad. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale. Petseri
annaabi.ee 
