Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu Assamalla Raamatukogu Ajalooline kujunemine Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221- 1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel
Käisin läbi ka kõik 1939 aasta lõpul Jalgsema külas asunud talude asukohad, eesmärgiga selgitada välja mis neist taludest on saanud. 4 5 1. Jalgsema küla ajaloost 1.1. Küla läbi kauge ajaloo XIII sajandil moodustasid ühe muistse piirkonna Järvamaal hilisemate Koeru ja Järva-Jaani kihelkonna alad. Henriku Liivimaa kroonikas on selle piirkonna keskusena märgitud Kettise (Keitise) küla, millest sai hiljem Järva-Jaani. Samast piirkonnast on kroonikas märgitud veel Iolgesim (Jalgsema) küla seoses küla ristimisega 1220. aastal. Arvatavasti oli Iolgesim selle piirkonna suurem ja kesksem asula. Läti Henrik rõhutab Liivimaa kroonikas mõningate külade ilu ja suurust. Nimeliselt mainib ta nende hulges Jalgsema küla. Jalgsema külaga seostub ka teade eestlaste linnuse kohta. 1227. aastaks oli eestlaste ala alistatud.Jalgsema küla elanikud olid Henriku Liivimaa
annaabi.ee 
