geeniused (stukist), kes pidid tsaaridele kuulsust tooma. Geeniuste käes on ka tammeoksad (plekist). Ühe kamina kohal on Peeter I puudutavad teemad ja teisel pool Katariina I puudutavad teemad. Peeter I kamina kohal kartussil on kujutatud tema nime initsiaalid ja laes on väike pilt viljavihuga, mis kujutab viljakust. Katariina kamina kohal on tema nime initsiaalid ja väikesel pildil on kujutatud roos, mis peaks tema ilu ja õrnust tähendama. Initsiaalide kohal on ka keisrikroonid (krooni otsad kinni), mis meenutavad lossiomanike kõrget seisust. Mõlemal pool väikest pilti on kahepealised lohed kolme krooniga. Stukklae keskele on maalitud Johann Londiceri poolt suur figuraalkompositsioon, millel kujutatakse Aktaioni ja Artemise lugu kreeka mütoloogiast (Ataion nägi, kui jumalanna Artemis suples oma nümfidega ja seepeale muudeti ta hirveks ning ta koerad sõid ta ära). Seinte ääres on seinast välja ulatuvad sambad väga uhkete voluutidega
suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks ja katsetas kõikides zanrites. Kummatigi püüdis ta algusest peale impressionistlikest võtetest kaugemale minna, üritades värvide kaudu edastada vaatajale oma tundeid. Van Gogh võrdles samasuunaliste pintslitõmmete kõrvuti paigutamist ,,sõnadega kõnes või kirjas". Van Goghi impressionistlikeks teosteks on näiteks ,,Keisrikroonid vaskvaasis" ning ,,Puud ja alustaimestik". 6 MAALIKOMPOSITSIOON Van Gogh tundis sageli, et ta ei vastaks ilmaski kunstnikule esitatavatele nõudmistele, nähes end näiteks eelkõige figuuride kujutajana, mida peeti aga alaväärtuslikuks zanriks. Kehva majandusliku olukorra ja perekonna napi toetuse tõttu koges ta tihti, et teda koheldi ,,kui suurt räpaste käppadega pulstunud koera"
annaabi.ee 
