8.Hilisantiik Keisririik hakkas pärast Augustust nõrgenema, keisrist oli saanud ainuvalitseja-nende sõna oli seadus.Keisririik sai sõjaväe mängukanniks. Pääses valla anarhia. Sõjavägi tähendas ülestõususvõimalust. Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki- rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks.
8.Hilisantiik Keisririik hakkas pärast Augustust nõrgenema, keisrist oli saanud ainuvalitseja-nende sõna oli seadus.Keisririik sai sõjaväe mängukanniks. Pääses valla anarhia. Sõjavägi tähendas ülestõususvõimalust. Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki-rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks
annaabi.ee 
