Vana-Rooma keisririik Võime öelda , et keisririigile panid aluse kodusõjad provintside juhtide vahel . See tõstis omakorda esile võimuka ja rahumeelse juhi Augustuse , kes pani rahva ennast usaldama. Nii sai ühtlasi areneda ka ainuvalitsus ja tekkida keisririik . Kuid millised olid keisiriigi omapärad ja mida mina sellisest korraldusest arvan , kirjutan ma teile järgnevas arutluses. Keisririigi põhiliseks omapäraks oli ainuvalitsus , mis andis üksikisikule järk järguliselt vabad käed teha otsuseid ja viia täide enda ideoloogiat. See sai toimima hakata tänu sellele , et keisril oli mitu ametit .Tooksin välja mõned valitsejad keisririigi ajajärgust , kes olid kontrastsemad ja tõid välja enda valitsusajal just endale omase ideoloogia
rüüsteretked kuninga poolt katkevad. Kindlasti on olnud skandinaavia kuningatele eskuuks vene valitsejad. Romaanikunst [125-131] Romaani kunstis on esialg juhtpositsioonil sakslased, kuid vaid algul, hiljem kandub romaaniknsti keskpunkt prantsusmaale ja itaaliasse. Saksamaal nimetatakse seda otto kunstiks, kuna siis valitseb järjest 4 otto nimelist keisrit. Sakslased üritavad ka peale prantsale lääene uroopa keisririiki taastada. 962 kroonitakase kuningas otto püha saksa- rooma keisiriigi kuningaks. riigil pole kindlat pealinna, linnu on esialgu saksamaal ja itaalias suhteliselt vähe, romaaniajastu tähstab linnade kiiret kasvu, tekib ühe rohkem suuri linnud arenenud käsitööga, saksa linnad ulatuvad sel ajal vad elbe jõeni. elbe jõe taga elavad lääne slaavlased. Saksa võim hakkab nõrgenema 11. sajandi algul. paavst keeldub keisrile allumast ja tõstab korduvalt mässu. paavsti peamiseks relvaks on vande alla panek. st. et kogu riigis on keelatud kiriklikud asjad.
annaabi.ee 
