ootamatutes sündmustes. Rahva seas levisid kristlaste kohta erinevasd halvustavad kuulujutud, mis olid täiesti alusetud. Sellised kuulujutud tekitasid paratamatult konflikte kristlaste ja mittekristlaste vahel. Aeg-ajalt korraldati kristlaste üle ebainimlikke kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsusega ähvardades Rooma jumalatele ja keisrile ohverdusi tooma sundida, kuna kristlastes nähti mässuõhutamist. Esimestel sajanditel siiski väga palju kristlaste tagakiusamist Rooma keiserriigis ei kohanud. Tagakiusamised ainult võitsid ristiusule uusi pooldajaid ja üha rohkem inimesi olid valmis Jumalale truuks jäädes surema. Märtrisurma peeti otseteeks paradiisi. 11. saj alguseks oli ristiusk levinud juba peaaegu üle Euroopa ja paljudes vägevates ning võimsates riikides. Ristiusuks oli saanud Roomas samuti riigiusk. Sel ajal oli Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst endale eesmärgiks võtnud kogu maa ristiusku pöörata. Alguse said suured ristisõjad
Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli Augustuse onu. Keisrile kuulus piiramatu võim, senati tähtsus kadus. Keiser oli jumalaseisuses. Senati osa riigivalitsemises Rooma kuningriigis: Senat valitses koos kuningaga Rooma vabariigis: *Tähtsal kohal, tegi kõik tähtsad otsused. Senat pm valitseski. *Senat valis konsulid Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus. Rooma sõjavägi Peamine sõjaüksus oli leegion. Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese
annaabi.ee 
