Samal ajal olid vene bolsevikud huvitatud võimu säilitamisest iga hinna eest, isegi kui see eeldanuks loobumist mõnedest nn Venemaa äärealadest. Baltikumi loovutamine lepiti kokku Keskriikidega peetud separaatläbirääkimistel ning vormistati 2. märtsil 1918. aastal sõlmitud Brest-Litovski rahulepingus. See tähendas, et demokraatlikku Venemaad polnud Eesti jaoks pärast Bresti lepingu sõlmimist enam olemas -- vene enamlased näisid olevat reetnud nii demokraatia kui ka Eesti. Keiserlikult Saksamaalt ja enamlikuks muutunud Venemaalt lähtuvat ähvardust tajudes kuulutas Eestimaa esinduskogu -- Maapäev -- ennast juba 15. novembril 1917. aastal kõrgeima võimu kandjaks. Ühtlasi anti Maapäeva poolt spetsiaalselt moodustatud esindusele -- Vanematekogule -- volitused täieliku iseseisvuse väljakuulutamiseks. Olukord näis lootusetu ja kuigi laia toetuspinda see mõte veel ei leidnud. Pikemaks ettevalmistumiseks aga aega ei olnud
Harjusse ja Järvasse foogtid. Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale. Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik, mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni. Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes
annaabi.ee 
