kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline. Arhitektuur.
sai sealne piiskop. Tema noorem kaasaegne apostel Paulus käis mitmetel retkedel pooldajaid võitmas, mille najal tekkis koguduste võrk. Iga kogudus valis piiskopi (kr. k. ülevaataja) või presbüteri s.t. vanema. Hierarhiat algul ei kujunenud. Kristlasi oli 1. ja 2. saj vahetuseks ~5% Rooma keisririigi rahvastikust, mis oli piisav äratamaks tähelepanu. Kristluses valitses range monoteism, mis tingis umbusku ja vaenu. Ka Rooma riigivõim umbusaldas neid, kuna keirite mitte austamises nähti mässuõhutamist. KUNST Esmased kultuurimõjutused tulevad kreklastelt ja etruslidelt. Viimastelt võeti üle ehituskunsti põhimõtteid: ruumide paigutus ümber aatriumi ning hauakambrite ehitus (neis säilis skulptuure, seinamaale, tarbeesemeid ja kunstitöid). Etruski skulptuur: väga õnnestunud jõu ülistamine, Idamaalik karvade edasiandmine. Kimäär hübriidloom, lõvi ja soku pea, soku paremat sarve kahmava mao kujuline saba. Hea metallitöötlemisoskus
annaabi.ee 
