Ärisuhted ettevõtete vahel on lähedased ja tihti on nad üksteise varustajad. Struktuuri, mida seostatakse ka ämblikuvõrguga, imetleti väga 1990. aastatel, kuna pakkus võimalust vähendada traditsioonilist võistlevat suhet ostja ja tarnija vahel. Teooria järgi on vastastikuse osalusega firmades suurem tõenäosus koostööks, kuna see on kasulik mõlemale ettevõttele. (Economist) Ameerika kaubaametnikud seevastu ei kiitnud keiretsut heaks, kuna nad pidasid seda süsteemi vaba kaubanduse piiramiseks. Jeffrey Garten, üks rahvusvahelise kaubanduse eest vastutava kaubandusdirektori sekretär ja seejärel Yale'i juhtimiskooli dekaan ütles, et keiretsu piirab kaubandust, sest seal on tugev eelis teha tehinguid ainult oma keiretsu-peres olevate ettevõtetega. Oma valitsuse arvamusele vastupidiselt, kirjutas Jeffrey Dyer aastal 1996, et autotootja Chrysler
Kagu-Aasias ja Austraalias, 1980-ndatel rajasid kaubanduskompaniide võrgustiku USA-s ja Euroopas ja kui turg kasvas või kui sihtmaa seda nõudis, siis rajati hiljem ka koostehased. Jaapani ettevõtted ei taha kodust lahkuda. Jaapani ettevõtete välisinvesteeringutest on vaid neljandiktööstuses (Saksamaal näiteks 90%, Euroopas 76% ja Ameerikas 64%). Jaapani tööstustootmises on toonindvaks 7 pikkade traditsioonidega konglomeraati – horisontaalset keiretsut, mille juhtkonna paremaks ja vasakuks käeks on pank ja sogo šoša. Kolme vanimat Mitsubishi, Mitsui ja Sumitomo pärinevad ajaloolistest ettevõtlusperekondadest zaibatsudest. Jaapani ettevõtluse korraldus stabiilne, kuid samas väga aeglaselt uuenev. Eriline on ka Jaapani finantssüsteem: iga keiretsu juurde kuuluv pank toimib pigem kui ettevõtte rahakassa. Vertikaalne keiretsu kujutab endast konglomeraatide omanduses olevat tööstusettevõtet, mis konkureerib teiste
annaabi.ee 
