Jaapani majanduslik edu võib tõepoolest põhineda keiretsude süsteemil, kuid kindlasti on neil ka muid viise, et oma majandust elavdada ja kriise ennetada. Ei Ameerika ega Euroopa ettevõtted ei ole väga süsteemi üle võtnud, vähemalt ei ole nad sellest kõnelenud. Eesti ühiskonnas pole suurel osal inimestest sellest kahtlemata aimugi ning ka vastavasisulist kirjandust emakeeles leida ei olnud. Esimese peatüki abil sai autor natuke selgust Jaapani majanduse lähiajaloost ning keiretsudele eelnenud süsteemist zaibatsust. Oli huvitav teada saada, kuidas näiliselt on zaibatsud kadunud, kuid tegelikult on osad ettevõtted süsteeme veidi täiustanud ning läinud üle keiretsudele. Teises peatükis kirjeldati erinevaid keiretsusid ning selle abil sai autor paremini Jaapanis domineerivast süsteemist aru. Kolmas peatükk aitas näha, millised firmad seda süsteemi üldse kasutavad. Referaadi autor loodab, et tulevikus ilmub keiretsu tarneahela kohta rohkem teadus- ja
globaalne investeerimisalane kogukond, koondades omakapitali investeeringuid tegevaid ingelinvestoreid, riskikapitaliste ja institutsionaalseid investoreid. Keiretsu Forum loodi juba 2000 aastal San Francisco Idarannikul, seega Ränioru vahetus läheduses. Tegemist on hea näitega investoreid ja nende omanduses olevate ettevõtete juhtkondi koosnevast võrgustikust, mille eesmärgiks on sarnaselt Jaapani traditsioonilistele keiretsudele omavahel infovahetuse ja koostööga lisandväärtust luua. Siinkohal saab ka Eestit operatiivse tegutsemise eest kiita ning välja tuua, et 2012 oktoobris käis meie majandus- ja kommunikatsiooniminister USAs visiidil, mille raames kohtus ta ka Keiretsu Forumi juhtkonnaga, et edendada USA tegutsevate Eesti idufirmade tegevust (BNS). Sisult analoogseid näiteid leiab tehnoloogiasektori ning idufirmade hulgast üsna rohkelt
annaabi.ee 
