Lõpetati saamikeelsete raamatute avaldamine, tuues ettekäändeks suurtest murdeerinevustest põhjustatud raskused kirjakeelest arusaamisel. Kolhooside moodustamine ja industrialiseerimine Kolhoose ja kalapüügiartelle moodustati ähvarduste ja vägivallaga. Ühiseks kuulutati kõik põhjapõdrad ja kogu vara, kaasa arvatud kalapüügivahendid, võeti ära jahipüssid. Koolasaamid jaotati põhjapõtrade arvu järgi kehvikuteks, keskmikeks ja kulakuteks. Kulakuteks tunnistatud põhjapõdrakasvatajad, samuti kaupmehed vangistati, tapeti või saadeti välja nende rahvusele vaatamata. Represseeriti ka kulakuks tunnistatute pered, nende täiskasvanud järeltulijad. Kolhooside moodustamise esimene laine ei suutnud siiski haarata kõiki saame, osa neist säilitas vana rändleva eluviisi. 1932. aastaks kuulusid kolhoosidesse pooled põdrakasvatajatest. 1934
keskmaaomanikud, enamik haritlaskonnast ja ametnikkonnast, oli u 8% rahvastikust. Lõpuks alamkihid- ennekõike töölised, tööstustöölised, mõisatöölised, teenijad, jahimehed, kalastajad jms. Nende alamkihtide osakaal u 20%. 69% rahvastikust liigitatakse talurahva hulka. Polnud enne I ms ühtne tervik, võis olla ühtne kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861, sealt algas diferentseerimine, külaühiskonnas olid I ms eel märgatavad üldine jagunemine jõukateks, kesktalunikeks ja kehvikuteks, tavaliselt seda siiski välja ei tooda. Protsendid kipuvad alati suuresti erinema. Majanduslik olukord polnud üldse ühetähenduslikult määratletav. Võrreldes Lääne-Eur riikidega ja USA-ga oli Vm oma maj arengus kõvasti maha jäänud. Samas tuleb öelda, et 20.saj alguses tegi suuri jõupingutusi teistele järgi jõudmiseks. 20.saj alguseks Vm sisemaj kogutoodangu aastane juurdekasv keskmiselt 7%. Selle näitajaga läks Vm I ms eel mööda Prn-st ja Sb-st, lähenes Sm-le ja USA-le
annaabi.ee 
