mis kehtiksid enam-vähem igal pool maailmas. Linnade planeerimine, renoveerimine ja taaskasutus postsotsialistlikus linnas on huvitav näide uusmarksistliku teooria vaatenurgast. Linnade arenemist on võimalik vaadelda elupiirkonna arengumudeli järgi. Alguses sotsiaalne olukord nõrgeneb ning nõrgeneb ka nõudlus elupiirkonna järele. Hakkab toimuma piirkonna majandusliku väärtuse kahanemine ning investeeringud vähenevad. Tulemuseks on füüsiline taandareng ning sotsiaalse olukorra kehvenemine. See viib edasi piirkonna lagunemiseni. Mida liberaalsem majandus riigil on, seda vähem sekkub riik majandusse. On märgatud, et viimaste aastakümnete jooksul on lääne linnades toimunud vaesema elanikkonna ning töölisklassiga asustatud vana kesklinna lähedal olevate piirkondade konverteerimine sotsiaalselt ja majanduslikult kõrgema klassi eramupiirkonnaks. Selline muutus on toimunud väljaehitatud keskkonns renoveerimise ja rehabiliteerimise käigus. Seda
· Suured silmad tunnevad ära need õied, mid on mõtet külastada · Keha on kaetud karvadega (et õietolm jääks sinna külje kinni), eriti oluline, sest jalgade külge jääb ei idane enam · Hästi arenenud aju · Kohastumused tolmu kandmiseks (jalgade küljes kamm, rest jne) MESILASTE ARVUKUSE KAHANEMINE · Meemesilased (looduslikud mesilased kaovad ära) o Tarude arvukus langenud o majanduse kehvenemine, Hispaanias, USAs suur probleem · Perede kokkukukkumise sündroom (PKS) o Transport keegi ei vaata mis toimub, tarude põlluäärde tõstmine ja nende transpordiga hukuvad väga paljud (nt need, kes parasjagu põllul on, jäävad maha surema), kuid samas toodetakse uued töölised · Haigestumised (PKS) o Nt emade ja tööliste hukkumine o Täiskasvanud mesilaste puudumine o Toiduvarad puutumata