Kas ikka pakub? Pigem serveerib meedia arvutiga üles poputatud täiuslikke naisi/mehi. Selliseid, kelle moodi me kibedalt olla tahaks, aga kelleni "tavainimene" ei küündi. Meedia viskab konksu, meie neelame alla. Neelame... Neelame veel. Neelame ikka veel. Ja lõpuks saame aru, et sellest kõigest ei olegi kasu. Sest meedia pigem mürgitab me meeli- paneb tundma end kehvemana, alandab enesehinnangut. Enesehinnang on aga see, mis aitab ilul välja paista. Liiga kõrge enesehinnang pole nüüd just ka kiita, aga inimene siiski peaks teadma oma väärtust, ennast... Teadma seda, et ta on ilusam kui need töödeldud barbid teisel pool telerikarpi, on hingega, on päris. Vahel ei olegi see mina ise just nii ütlemata kerge olla. Puberteet lööb hormoonid möllama, noor otsib, leiab, kaotab ennast. Ja siis jällegi leiab. Sellisel ajal on raske aru
Just nüüd on aeg, mil majanduskriis tavakodanikku täie jõuga rõhub (5). Just töötusel on suur mõju vaesuse süvenemisel. Praegu on töötuid Eestis 110130 000, kuid kõik töötud ei pruugi endast teada anda. See tähendab seda, et veelgi rohkem peresid on vaesusesse langemas. Vaesusesse langemine ja vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt (4). Ema-isa töötus avaldab mõju lapse ellusuhtumisele: nad tunnevad end teistega võrreldes kehvemana. Vaesuses üles kasvanud lapsed töötavad nagu nende vanemadki, madalapalgalistel kohtadel või elatuvad riigitoetustest ning nende elu on vilets pensionieaski, kuid see ei pruugi alati nii olla. Võrreldes teiste euroliidu riikidega, eriti Põhjamaa mudeliga, kuhu tahaksime kuuluda, on meie sotsiaaltoetuste osakaal SKP-s nii madal, et see ei võimalda tööta jäänud perekonnal inimväärselt toime tulla (5).
teab, et ta peab seal olema. Veel parem näide on spordiüritusted. Kui Erna retk on selle osalejatele väga hea rekreatsioonivõimalus, sest see viib mõtted argipäevast eemale, osalejad saavad tunnustatud ja füüsiliselt proovile pandud, siis spordivõõrastele või haigetele inimestele ei avalda taoline ellujäämiskursus säärast positiivset mõju, sest nad võivad tunda end meeskonna pidurina ja teistest kehvemana. Füüsiliselt on see retk neile liiga raske ja vaimselt liiga rusuv. Sellised olukorrad pigem vastanduvad rekreatsioonile. Erinevad inimesed vajavad erinevaid rekreatsiooni võimalusi. Mis on ühele vabastav ja innustav, on teisele ebameeldiv ja tundub pigem kohustusena. Seega peavad rekreatsiooni korraldajad arvestama grupi iseärasustega ja püüdma neile leida kõige parem võimalik lõõgastusviis. Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on