Puu viljaks on luuvili, mida sageli nimetatakse marjaks. Viljad on ovaalsed, umbes 1 cm pikkused ja 10-15 mm läbimõõduga. Viljad on esialgu tumerohelised, küpsedes muutuvad esialgu kollaseks, siis roosakaks ning lõpuks tumepunaseks. Vili sisaldab reeglina kaht seemet, mida kutsutaksegi 'kohviubadeks. Kohvi röstimine Brasiilias röstitakse kohvioad lausa mustaks, Lõuna- Euroopas traditsioonidele vastavalt aga hästi tumedaks, et varjata kehvapoolse kvaliteediga, tihtilugu liigse lubja- või rauasisaldusega vee maitset. Soomes ja Rootsis eelistatakse heledama röstiga kohvijooki, seda tänu Skandinaaviamaade heamaitselisele veele. Röstimine kindlustab kohvi värvuse, maitse ja lõhna ning toimub 200-220 kraadi juures, kohvioad kaotavad kuni viiendiku massist eralduva vee arvelt ja nii moodustuvad uued aroominüansid. Röstitud kohvil on kaks peenestusastet: peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese
,,Maria Theresia" Heinz Rieder Maria Theresia oli tema vanemate Elisabeth Christine ja Karl VI esimene tütar. Ta ei olnud küll nende päris esimene laps, paar aastat enne Maria Theresiat oli ilmavalgust näinud poeglaps Leopold aga ta suri elujõuetuse tõttu. Järgnevatel aastatel sündisidki vanematele 3 tütart, kellest vanim oli 13. mail 1717. aastal sündinud Maria Theresia. Teda ei kasvatatud kui troonipärijat, ta sai kehvapoolse hariduse ning teda hoiti eemal riigiasjadest ja õukonnapidustustest. Hea hariduse sai ta vaid keelte vallas: emakeel oli küll hooletuses aga teadmisi oli tal prantsuse, ladina, itaalia ning hispaania keeles. 31. jaanuaril 1736. aastal palus Franz Stephan, kes oli ilmunud mõne aasta eest kohalikku õukoda ja oli Karl VI'le juba poja eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise
annaabi.ee 
