Pärast lühikest töötamist Soomes Eesti suursaadikuna kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi valimistele. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, kuid pääses teise vooru, kus ta presidendiks määrati. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Presidendina tegi ta väga palju ära riigi tutvustamiseks ning aitas riigi stabiilset demokraatiat kehtsestada. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu,
kultuurinähtus. Tema filosoofia ei ole valgustusideede taustal eesrindlik, eesmärk lepitada teadust ja religiooni, see suund püsis ka 18. sajandil saksa kirjanduses. Tema ideedel oli üsna suur mõju, sellel ajal tekkis ja ajakirjandus (eeskätt Addison ja Steele). Lepizigiga on seotud Johann Christoph Gottschedi (1700-1766) nimi, suund, mis propageerib mõistuse puhtust, kirjanduse kohta ka terve rida ideesid, kirjanduse didaktiline suund on kõige olulisem. Ihkas kehtsestada reegleid, sakslaste maitset arendada (klassitsismi ja ka valgustuse idee). Huvide keskmes teater, kusjuures prantsuse klassitsism, võitles ka keele puhtuse eest (rahvuslik keelenorm). Saksamaal oli erandina lüürika esizanr. Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778) dramaturg, publitsist, valmikirjanik, mitmeid teaoreetilisi vaateid, Gottschedi mõju vastu. Veendunud, et Gottscehd üritab prantsuspärasust tuua (selline vastuolu ka näiteks Skandinaavias)
annaabi.ee 
