ja liikumine ruumis ei avalda ajale mingisugust mju; aeg on homogeenne; 2 asja mtle ise! 7.LEHT:Eksperimendi ja teooria osa fsikalises maailmapildis:Loodusteaduses phinevad eeldusel, et loodus vastab meie ksimustele; fsikas kasutatakse loodusteaduslikku uurimismeetodit; eksperimenteerimine on loodusteadliku uurimismeetodi ks osa; eksperiment korraldatakse seleks, et saada uusi teaduslikke fakte ja olemasolevate seaduste ja teooriate kinnitamiseks, mber lkkamiseks vi kehtivuspiirkonna tpsustamiseks; teoorias tegeldakse vaid mudelitega; mtmine on prdumatu protsess, mille kigus muutub uuritava objekti olek; punktmassiks nim. keha, millel pole ruumala, kuid mass on vrdne keha massiga; punktlaenguks nim. laetud keha, mille mtmed on palju viksemad vaadeldavate laetud kehade vahelisest kaugusest ja neid ei ole vaja arvestada. 9.LEHT:Ndisaegne fsikaline maailmapilt: maailma kirjeldav vaatleja on selles aktiivne osaleja, mitte krvalseisja; maailm on htne, kuid selle
Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, 24 presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. 12. märtsi 1934 riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus, vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. 1934. aasta riigipööre on nimetus, mida tänapäeval kasutatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamise kohta 12. märtsil 1934 Riigivanem Konstantin Pätsi poolt ja Johan Laidoneri nimetamise kohta Kaitsevägede Ülemjuhatajaks. Põhjused: Eesti poliitiline sisekliima (vab. sõjalaste teravad rünnakud vanade erakondade vastu, teiste poliitikute tungiv soov kärpida vab. sõjalaste tiibu, mõjukate ringkondade surve kõvakäelise riigipea ametissemääramiseks) Riigipöörde kavasse vaid vähesed (Päts, Laidoner, kohtuminister Müller, kaitseminister Lill,
Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, 24 presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. 12. märtsi 1934 riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus, vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. 1934. aasta riigipööre on nimetus, mida tänapäeval kasutatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamise kohta 12. märtsil 1934 Riigivanem Konstantin Pätsi poolt ja Johan Laidoneri nimetamise kohta Kaitsevägede Ülemjuhatajaks. Põhjused: Eesti poliitiline sisekliima (vab. sõjalaste teravad rünnakud vanade erakondade vastu, teiste poliitikute tungiv soov kärpida vab. sõjalaste tiibu, mõjukate ringkondade surve kõvakäelise riigipea ametissemääramiseks) Riigipöörde kavasse vaid vähesed (Päts, Laidoner, kohtuminister Müller, kaitseminister Lill,
annaabi.ee 
