kaudset kohaldamist (normi ja selle tõlgendust kasut sarnase siseõ-se nomi tõlgend-ks); kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se normile); kasutamist siseõ-se andmise alusena (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel). Viimane ei kohaldu Eestis. Kohaldada saab ulatuses, milles riik pole reservatsiooni teinud. Lisaks peavad otse kohaldamiseks olema iserealis, st reguleerimiseesemelt ja kehtivusalalt sobivad; selge ja mittetinglik sõnastatud. Rv õ-se normide paiknem siseriiklikus normihierarhias (4): Kõrgem konstituts-st või sellega võrdne; seega kõrgem muudest siseõ-se allikatest (tavaõ). Madalam konstituts, kuid kõrgem seadustest jm siseõ-se aktidest (Rk jõustat välislep). Võrdne seadustega: sel juhul keht siseõ-sse toodud rv õ-se normide suht lex posteriori pm. Madalam seadustest, kuid kõrgem või võrdne täittevvõimu aktidega
Lisaks on riikidel üldine kohustus viia siseriiklik õigus vastavusse rahvusvahelise õigusega. Selleks on riigid üldiselt vabad valima transformatsiooni, inkorporatsiooni, adoptsiooni või retseptsiooni vahel, ent rahvusvaheline õigus võib selle mooduse ka ette kirjutada. Iserealiseerivus et rahvusvahelise õiguse norm oleks siseriiklikus õiguses otsekohaldatav, peab ta olema iserealiseeruv, st: reguleerimisesemelt ja kehtivusalalt sobiv ja sõnastatud piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad. Aluspõhimõtted on tavaliselt riikide konstitutsioonides, ent olulised on ka
annaabi.ee 
