elektrilööke doseerides (küll teadmata, et elektrisokid olid teeseldud ja nende saajad mängisid eksperimentaatoriga kokku). Juutide erilisusemüüt on kindlalt juurdunud läänemaisesse kultuuri, kuid sellel on peale ajaloolise tagapõhja, inimliku kaastunde ja poliitilisekorrektsusetaotluse teisigi põhjusi. Praegusel ajal tundub ajalooliste tegurite kõrval kõige mõjuvamaks põhjuseks Iisraeli ja juutide erilise staatuse kehtimisele olevat nende majanduslik ja poliitiline seotus maailma ülemvõimu Ameerika Ühendriikidega. Kaasaegne Iisrael sai tekkida ja püsib ainult USA sponsoreerimise toel, mis võimaldab sel riigil end vaenulikus naabruses üsna suveräänselt ja agressiivselt ülal pidada. Paradoksaalsel kombel on juudid ja nende riik läänemaailma silmis erilises seisundis, kuna viimane nagu maksaks neile hüvitust oma II Maailmasõja aegse loiu reageerimise eest natside terrorile, samas
Interpretatsiooniühiskonnas (Juristide hulgas) valitseb konsensus.; 2) nn avatud juhused, kus interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Humanitaarteadustes toimus “lingvistiline pööre” märgatav 70-ndate aastate algusest. Õigusteaduses sestpeale 3 märksõna : normatiivsus, tähendus, interpretatsioon – iseloomustavad õiguse ja keele vaheliste sidemete raskuspunkte. Nii õigus kui keel põhinevad teatud reeglitel. Võrdluse (õigus «-» keel) võib rajada reeglite endi kehtimisele. Samas jääb ilma õiguse ja keele valdkondade reeglite tundmiseta “sugulussuhete” konstateerimine pinnapealseks. Juriidilise semantika või juriidiliste tekstide-mõistete semantika pole tehniliselt lahendatav interpretatsiooniprobleem. Teisalt ei saa juriidiliste tekstide- mõistete semantika piirduda üksnes õiguskeele kriitikaga, mille käigus kaheldakse võõrsõnade, uudissõnade, keerulise süntaksi jms. käsutamises. Õiguse ja keele vahelised