II-ga. Algatas Austria majandust tugendavaid reforme. Richelieu, Armand Jean du Plessis de, hertsog (1585-1642) : Prantsuse kardinal ja riigitegelane. Alates 1642 Louis XIII esimene minister, oli valitususes domineerival positsioonil ja üks peamisi Prantsuse absolutismi rajajaid. Tänu temale tõsis Prantsusmaa Habsburgide peamiseks rivaaliks. Asutas 1635 Prantsuse Akadeemia. Joseph II (1741-1790): Saksa-Rooma riigi keiser 1765-90, Austria ertshertsog 1780-1790. Piiras kiriku mõju, kehtetas 1781 ususallivuse. Kaotas pärisorjuse, edendas haridust, algatas maksureformi. Rajas tugeva tsentraliseeritud riigi. KUNSTNIKUD Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo maali tüüpiline esindaja. Kenitlevad ja magusad, enamasti antiikmütoloogia kergemeelsemat poolt kujutavad seinamaalid. Michelangelo Buanorroti (1475-1564) : itaalia kujur, maalikunstnik ja luuletaja. Itaalia renessanskunsti hiilgavaim esindaja. Sixtuse kabeli laemaal Roomas Peetri kirikus.
ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. 2 Preisimaal keelas kohtudes piinamised, kehtestas usuvabaduse ja jagas vaesematele riigi ladudest soodsalt vilja valgustatud Preisimaa kuningas Friedrich II. Samuti pidas ta ennast rahva teenriks ja ta otsustas ainuisikluliselt. Tema majanduspoliitika on merkantilistlik. 2 Austria valgustatud valitseja Joseph II, aga kaotas pärisorjuse ja nõudis aadlike ja vaimulike kah makse maksma. Samuti kehtetas ka tema usuvabaduse. 2 Valgustatud Venemaa keisrinna Katariina II koostas ise uusi seadusi. 3 Peeter I valitses 1682-1725. 3 Peeter esimene tegi palju reforme, näiteks Sõjaväe, Maksusüsteemi, valitsemise, õukonna elu reformid jne. Sõjaväe jaoks rajati sõdurite jaoks koole, varustuse valmistamiseks tehti manufaktuure ja sõjaväkke värbati nekruite. Maksusüsteem muuti pearaha maksuks, kõik olid võrdsed ja pidid maksma ühe palju makse aastas
rikkumise eelse olukorra taastamiseks; ainuõiguse rikkumisega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks; litsentsivaidluste lahndamiseks ning muudel omaniku õiguste rikkumisel. 2. AUTORIÕIGUSE SEADUS Vajadus autoriõiguse järel tekkis Lääne-Euroopas juba 15. sajandil. Autoriõiguse tekkelugu seostatakse J. Gutenbergi leiutatud trükikunstiga, mille tulemusena levis nii kauplemine kui ka võltsimine. Esimene autoriõiguse seadus võeti vastu 1709. aastal Inglismaal. Seadus kehtetas, et 1710. aastaks trükitud raamatu autor, aga ka raamatu kaupmees, trükkal või mõni muu isik (juhul kui autor oli neile käsikirja üle andnud), sai ainuõiguse trükkida seda raamatut 21 a. jooksul alates seaduse jõustumisest. Karistuse ähvardusel keelati piraatlik trükkimine ja kohustati kandma enne trükki raamatu pealkiri erilisse registrisse ja tasuta andma 9 eksemplari ülikoolidele ja raamatukogudele.
annaabi.ee 
