võõrvõim , mis käsitas baltikumi kui rootsi riigi viljaaita. 1739 aastast pärineb Liivimaa maanõuniku parun Roseni seletuskiri Vene ,monarhile talupoegade õiguste kohta Baltikumis, mis on tuntud kui Roseni deklaratsioon. Vastavalt sellele oli eesti ja läti talupoeg mõisniku pärisori, kellega mõisnik võis teha mida tahes kuni tema surmani. Talupoeg pidi maa kasutamise eest kandma mõisniku kehtestatud koormisi. Ka talupoja vallasvara kuulutas Rosen mõisniku omandiks. 1765 aastal kehtestusid Liivimaal nn talurahvakaitseseadused ehk positiivsed määrused, millega sätestati järgmist : talupojal on õigus vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võib oma ülejäägid turustada, talupoegade koormisi ei tohi mõisnik suvaliselt suurendada, kodukariõiguse ülempiiriks määrati 30 hoopi, talupojal on õigus kaevata oma mõisniku peale.
hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine. ansluss - (Anschluß - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a. referendum - rahvahääletus
Üldse eksisteeris see süsteem Põhja- ja Läänemere ääres ligi 500 aastat, neist 200 mõjutas Hansa Liit selle piirkonna arengut aktiivselt. Seejuures ei olnud Hansa sugugi pelgalt kaubandus, nagu eesti ajakirjandusest võib mulje jääda, Hansa oli ka poliitiline korraldus. Tsivilisatsiooni arengult oli tähtsam pigem see, mitte, missugused kaubad läbi Liivimaa liikusid. Viimastest oli kohalikule talupojale ja linnakehvikule vähe sooja. XII sajandil Lübeckis kujunenud õigusnormid kehtestusid järk-järgult ligi sajas Hansa linnas Holsteinist Baltikumini. Rostock, Wismar, Stralsund Läänemere edelanurgas said selle vastavalt 1218., 1229. ja 1234. aastal, Tallinn 1248. (kui mitte varemgi), Greifswald Läänemere lõunakaldal 1250. aastal, mõni hiljemgi. Vana-Liivimaa lülitus seega Lääne süsteemi kiiresti, kiireminigi, kui hilisema Saksamaa idaosa. Lübecki õigus andis linnale omavalitsuse, rae ja kohtukorralduse, linnakodanikule -- isikliku vabaduse
annaabi.ee 
