ühisessejõusse toitis lootust, et kunagi saabub päev, mil Eesti ja tee sinna on taas vabad. Just see erakordselt tugev ja aastakümneid kestnud ühine lootus iseloomustab pagulaseestlaste globaalset kogukonda kõige elavamalt. Lootus oli otsekui kütus välisvõitluse, täiendkoolide, laulupidude ja kõige kiuste eesti keele säilitamise teel. Nõukogude Eesti elule keskenduv näituse osa jaguneb kaheks. Esmalt käsitletakse nõukogude korra kehtestumist ühes indiviidi ees seisnud ideoloogiliste valikutega. Teine suurem teema on nõukogude inimese argipäev koos selle kultuuriliste kurioosumite ning nähtustega. Selles osas meeldis mulle väga tavapärane köök, neet taburetid ja isegi gaasi balloon oli nurgas. Lemmikuks sai veeautomaat, mäletan isegi seda siirupi vett, mis maksis kui ma ei eksi 3 kopikat ja seda sai iga kaupluse juurest. Vabamus oli võimalik sealt vett juua. Väga mõnus! „Taastamine“, 1980ndatel kogunesid tuhanded
Üleinimene halastamatu aritsokraaditüüp. Üleinimese kontseptsioon 1883 kõik jumalad on surnud, nüüd tahme meie, et kõneleks üleinimene- keegi, keda ei saa piirata. Vastand viimane inimene -kohaneja, muganduja, keda Nit vihkas. Üleinimene ei pääse viimase inimese käest. Orjad ei olnud kõige hullem vaid orjameelsus. On silmakirjalik võtta ühiskonna toimimise aluseks reaktiivsed väärtused ( kaastunne, õiglus, haletsus); sest see takistab aktiivsete jõudude kehtestumist. Seda ei tohiks takistada mittemiski nt moraal(mõistuse kaudu kehtestamine). Revolutsiooni ja mässu erinevused: Popmuusika allasurutud. Kirjeldatud kui sellise muusika ajalugu, mis reageerib päris maailmaga. Popkultuuri enesekäsitus seotud revolutsiooni mõistega. Revolutsioon ja mäss. Revolusitsiooniliseks on teinud pöörded/nihked, mis seotud ühiskonnas levinud ideedega, mille tagajärjel maailma muudeti kuidagi. 60ndatel muutus rokkmuusika ühiskondlikult kasulikuks. Loomult
III Rootsi aeg 3.1 Rootsi kuninga poliitika Liivimaal kehtestati esimest korda siin ühtse keskvalitsusega riigivõim võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42) rahvaarvu muutumine: Kunda kultuur (7500 eKr) 1000 elanikku muinasaja lõpp 150 000 orduaja lõpp 250 000 1620: peale Liivi sõda 100 000 1695: enne Suurt nälga 350 000 peale Suurt nälga 250 000 Halduskorraldus peale Rootsi võimu kehtestumist kogu Eestis: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima märksa kauemaks kui Rootsi võim ise a) riiklik haldusjaotus: Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: PõhjaEesti oli Eestimaa kubermang (4 maakonda: Harju, Järve, Viru, Läänemaa) Rootsi kätte sattunud juba Liivi sõjas
annaabi.ee 
