levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Arvati, et nad asusid sinna elama umbes aastal 1000 eKr ja rändasid sinna ida poolt. Teine arvamus on see, et keldid kujunesid välja varasematest kohalikest. Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu kehtestudes hakkasid keldid romaniseeruma (võtsid üle Rooma kombeid ja osaliselt ka usku, aga nende keeled said ka mõjutusi roomlaste keelest). Germaanid Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu
ümber klassiühiskonnaks, seetõttu rahva enamus ei olnud esindatud riigipäeval). Tingi mõju teistes valdkondades: sõltumatu kohtukorraldus ja kohalik omavalitsuskorraldus. Rootsi 19.sajandi sisepoliitika arengu kontekst Rootsi ühiskond 19.sajandi alguses: aadel ja 1/2% kirikuõpetajaid alla 1%, kodanlus 2% (privileegid), talupojad 50%. Välja jäi keskklass, mitteaadli eliit, maata maaelanikud, renditalupojad, töölised. Ettevõtlusvabaduse kehtestudes oli veider, et piirangud jätkusid poliitika alal (nt kodalud kui eraldi seisus). 1809. aasta põhiseadus jättis riigipäeva struktuuri endiseks (täpsem määrus 1810): seadusandlus ja maksuküsimused: otsustamine seisuste kaupa ja igas seisus näiliselt võrdne ja kogunes iga viies aasta. 1809. aasta põhiseadus Kehtis 1809-1974. Kompromiss 18.sajandi vabaduste ajastu ja gustaviaanliku perioodi
annaabi.ee 
