andliku võimu teostamine. Sõltuvalt riigi valitsemisvormist teostab parlament suuremal või väiksemal määral kontrolli täitevvõimu tegevuse üle või ei teosta seda üldse. Oma esinduslikust iseloomust tulenevalt seisneb parlamendi sotsiaalne funktsioon rahva tahte väljendamises. Tänapäevane rahvaesinduse kontseptsioon kujunes 18. sajandil. Selle kontseptsiooni võib kõige üldisemalt jagada järgmisteks elementideks: 1.rahvaesinduse vorm kehtestatuna põhiseaduses 2.rahvas on suveräänsuse kandja, kuid tema nimel teostab seadusandlikku võimu parlament, kelle rahvas valib 3.parlamendi liige esindab parlamendis tervet rahvast, mitte ainult enda konkreetseid valijaid. Sellepärast loetakse, et ta on enda ülesande täitmisel oma konkreetsetest valijatest sõltumatu ja pole reeglina tagasikutsutav Pädevuse mahu järgi võib parlamente liigitada järgmiselt: 1.piiramatu pädevusega parlament.
Registrisse kandmist juriidilise fakti tähenduses ei võimalda vaadelda registrisse kandmist reguleerivad õigusaktid. Registripidaja toimingud on protsessuaalselt reguleeritud vähesel määral. Protsessuaalsed tähtajad registrisse kandmise toimingute sooritamiseks, samuti seadusega antud volitused registreerimise sisuliseks otsustamiseks puuduvad. Registrisse kandmist saab kehtiva õiguse pinnal käsitleda vaid tehnilist laadi toiminguna, millel on küll riigi poolt kehtestatuna õiguslik tähtsus, kuid mis ei loo otseseid õiguslikke tagajärgi registrisse kantavale ühingule. Praegu kehtiv registreerimistoimingute kord vajab edasist õiguslikku sätestamist. Selline regulatsioon peaks kõrvaldama olemasolevad vastuolud, ühtlustama registreerimistoimingute korda, täpsustama registrite liike ning registri õiguslikku staatust. Registreerimiskord muutub lihtsamaks ja ökonoomsemaks siis, kui kujuneb ühtne mittetulundusühingute register
Registrisse kandmist juriidilise fakti tähenduses ei võimalda vaadelda registrisse kandmist reguleerivad õigusaktid. Registripidaja toimingud on protsessuaalselt reguleeritud vähesel määral. Protsessuaalsed tähtajad registrisse kandmise toimingute sooritamiseks, samuti seadusega antud volitused registreerimise sisuliseks otsustamiseks puuduvad. Registrisse kandmist saab kehtiva õiguse pinnal käsitleda vaid tehnilist laadi toiminguna, millel on küll riigi poolt kehtestatuna õiguslik tähtsus, kuid mis ei loo otseseid õiguslikke tagajärgi registrisse kantavale ühingule. Praegu kehtiv registreerimistoimingute kord vajab edasist õiguslikku sätestamist. Selline regulatsioon peaks kõrvaldama olemasolevad vastuolud, ühtlustama registreerimistoimingute korda, täpsustama registrite liike ning registri õiguslikku staatust. Registreerimiskord muutub lihtsamaks ja ökonoomsemaks siis, kui kujuneb ühtne mittetulundusühingute register
annaabi.ee 
