pottkübar, pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juustevärvimine hennaga muutus samuti väga populaarseks. 20-ndate moe ideaaliks sai naistele Clara Bow, kes meikis silmi tugevalt ja kelle suu oli värvitud nagu Amori vibu. Ta algatas küünelaki kasutamist, millest sai tõeline moehullus. Coco Chanel hakkas propageerima kuldset jumet ning ka päevitamisest kujunes teadlik tegevus. Populaarseks olid muutunud ka ehted. Trendi kehtestajateks olid moeloojad Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Kasutatud materjalideks olid rubiinid, kuld ja pärlid plastikust, kroomist ja terasest. Uueks luksuseks oli patinum. Geomeetriliselt olid moes tugevad motiivid nagu nt. üksteisesse põimunud jooned, siksakjooned, pitsilised ruudud ja kolmnurgad. Seda kas Eestis olid pudrumäd ja piimajõed ei saa küll öelda. Samas polnud siinne elu ka kehv. Lihtsalt meie maa oli kannatanud võõra võimu all olemise pärast. Kõik arenes ja areneb
Segab ainult kaks asjaolu. Nagu räägitud, võib kogu loodusest leitud varieeruvuse kirjel- damine olla esiteks ebaproportsionaalselt töömahukas ja teiseks ka ideoloogiliselt (rahvuse kooshoidmise, korra tagamise vm mõttes) mittesoovitav. Sellepärast on üsna loogiline normi muutumist normin- guga jõudumööda pidurdada, ehk mitte iga vastuolu peale kohe normingut muutma kiirustada. Teine takistus on inimeste eneste tajutud jagunemine normingu kehtestajateks ja ülejäänuteks. Normingut tajutakse antuna kuskilt ülevalt ja peetakse ennast võimetuks sellega midagi ette võtma. Tegelikult aga on normingut kirjapanevad keelekorraldajad ju reaalsed inimesed, kelle kontaktandmeid on vähemalt Eesti tingimustes lihtne leida, mitte mingi anonüümne Suur Vend. Norming areneb nagu ka selle koostamisel abiks olev keeleteadus, ja argumenteeritud konstruk- tiivse kriitika abil on seda arengut võimalik suunata igaühel. Eesti