2. pikajäelisus 3. jäikus 4. moraalne sisu 5. üldisus/abstraktsus II PS TEOORIAD 1.Hans Kelsen: Põhiseadus on normistik. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil. (haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel, põhiseaduse kehtivus rajaneb põhinormil e.grundtnormil.) 2.Carl Schmitt: Põhiseadus on põhivalik. PS kehtestajad langetavad otsuseid e valikuid. PS kehtestamine on põhivalik ühiskonna jaoks. 3.Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda. Tänu ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik. 4.Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. 5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls)
ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile
ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 "Conditions of Liberty". Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile
ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks [---] et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile
suhtlevad. Nõukogude kontekst on selles mõtes mõnevõrra teine, kuna seal neid ühiskondlike allkeeli nii palju ei olnud. Tänapäeval on neid kindlasti rohkem. Selle kogu keskseim tekst on ,,Modern discourse". See on mannifestilaadne tekst. Siin räägitakse selgest murrangust, ühest vanast kultuurinormide kogumist ja selle kese on just see, et kindel maailmapilt tekitatakse terve jada religioonide tippe. Need on need kindla maailmapildi kehtestajad. Siis on vahepeal ka uusaja mõtlejad, aga see tekst on kirjutatud juba sellelt positsioonilt, kus see kord, selge ja kindel maailmapilt enam ei kehti. See on jälle veider positsioon, et see lausuja on nende ideede pooldaja ja iatseb möödunud aegade põhimõtteid taaskord jälle tagasi. Aga selle kohta, milline on olukord olevikus, midagi ei öelda. Minevikupildi kaudu aga antakse ometi mõista, et see kindel ja selge maailmapilt on
annaabi.ee 
