Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, teda nimetati nii, sest ta kandis kogu oma elu sõjaväemundrit ja nimi viitab ka tema jõupingutustele selleks, et luua tohutu suur ja võimas sõjavägi. Kuningas jagas sõjaväelased üle maa paiknevatesse gansionidesse. Reformis ohvitseriks saamise reegleid. Ohvitseriks ei saanud enam vaid aadliku päritoluga, nüüd nõuti ka sõjalisi oskusi ja haridust. 1717. aastal kehtesas kuningas üldise koolikohustuse, mille elluviimist kahjuks takistas koomeistrite vähesus. Õpetajate arvu suurenadmiseks ei võetud ka midagi ette. Valgustatud absolutistlik valitseja Preisi oli Friedrich , kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Freitz.Tema reformid: tahtis vähendada teotööd . seniselt 5-6päeval 3 päevale. Kuid kuna see ei sobinud aadlikele, ja valitseja et tahtnud ajada aadlikavastast asja, siis sai ta päevade arvu vähendada vaid mõnes regioonis
U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480
annaabi.ee 
