kõhuseina liikuvuse piiratus hingamisel (peritoniit), laienenud veenid kõhuseinal (portaalhüpertensioon), verevalumid (trauma), kõhupuhitus (soolesulgus, astsiit) jne Palpatsioon palpeeritavad massid ja valulikud kohad (patoloogia lokalisatsioon), kõhulihaste kaitsepinge (intraabdominaalne põletik), Rovsingi sümptom (äge apenditsiit), Murphy sümptom (äge koletsüstiit), Kehri sümptom (diafragma ärritus, hemoperitoneum), Blumbergi sümptom (peritoniit), m. psoase sümptom (retrotsökaalne apenditsiit) Perkussioon astsiididiagnostika, organite suurus, peritoneaalärrituse demonstratsioon, tümpaania (soolesulgus, perforatsioon) Auskultatsioon peristaltika puudumine (paralüütiline iileus, peritoniit), hüperperistaltika (mehhaaniline soolesulgus)
Soolestiku prolaps – sooleosa väljalangemine kõhuseina ette Elundivigastused Põrnarebend Põrn on nüri kõhutrauma ja vasaku alumise rindkeretrauma (roidemurrud) korral kõige sagedamini vigastatud elund (kuni 30% juhtudest). Seejuures võib põrnarebend tekkida traumaga samal ajal või hiljem (tunde, päevi, kuni nädalaid pärast traumat). Tüüpilised sümptomid on valu vasakus ülakõhus ja/või vasakus küljes, torkav valu vasakus õlas (Kehri sümptom), (laud)kõva pinge kõhukatetes, kahvatu nahavärvus, rahutus, tahhükardia, hüpotoonia. Põrnarebend või põrna kapsli vigastus võib sündmuskohal jääda kliiniliselt märkamatuks. Kehri sümptom – valu vasakus õlas põrnarebendi korral vahelihasenärvi vahendusel Maksavigastused Maksavigastused tekivad peamiselt parema rindkerekülje ja parempoolse ülakõhu vigastuste korral. Raske maksatrauma kujutab endast suurt ohtu patsiendile ja vaatamata erakorralise abi