Peategelase iseloomustus Kustas oli 6 aastat merel ja reisimas (käis Ameerikas) enne koju tulekut. Ta oli pillimees (Ameerikast ostis omale bajaani). ,,Jõi pühapäeva õhtuti viina ja lärmas pisut külaväljal, kuid tuli ööseks kodusse. Tema kohta öeldi küll, et on sama pujään, mis oli." (lk 41) ,,Napsivõtjana läks, suuremana tuli tagasi," arvasid külanaised, ja need, kelledel olid meheleminejad tütred, kehitasid õlgu, et Tuisu Kustas tea? ...Ainult pillist ja ta oma ema kiitmisest tundus neilegi olevat nagu vähe.(lk 44) Ta tundis end vabana, võib teha mida tahab, selline üksik rändaja. ,, Ja nüüdki, vaiksel päeval või vastutuulega, kui laev ei pääsenud paigast, mõtles jälle võõraist maist, sest see oli tema tee. Abielu, kodu, lapsed noh, see on juba venna asi. Tema, pill ja maailmamered küll nad kolmekesi elavad ka niisama hästi kui
«Maksin äraandjale palka; tema hukkamine jäägu saladuseks!» kostis Ivo mõrudalt. 350 Christoph pööras vennale järsku selja ja läks ära. Mehed vabastasid Gabrieli käed ja jalad ahelatest, tõstsid elutu keha üles ja kandsid ta jõe kõrgele kaldale. Tumedasti läikis must veepeegel pimeda oru põhjas. Üks pläuh! -- ja veevoolud vajusid kokku kadunud keha üle. «Kes käskis kasuvenna juurde kippuda!» ümises Andres, kes meeste seas oli, kahetsedes. Teised kehitasid õlgu, vahtisid veel silmapilgu allapoole ja läksid siis laagrisse tagasi. Nende südamed olid rahul. Nende kõhus oli täidetud. 10. JÄLLENÄGEMINE. Mõni päev pärast viimatiräägitud juhtumist lüli Ivo Schenkenberg oma väesalgaga Tallinna alla. Ta ei läinud väega linna, vaid jäi Lasnamäe all, praeguse Kadrioru köhal laagrisse. Linnast voolas määratu hulk rahvast välja laagrit vaatama ja sõjameeste käest röövitud kaupa ostma.